aprill 13, 2021

Kas privaatsuspoliitikale ehk privaatsusteatele ehk isikuandmete alasele teatele on vaja nõusolekut?

Alustame sellest, mis on privaatsusteade ja miks tema olemasolu teie ettevõtte või asutuse veebilehel on vajalik. Privaatsusteade on teie võimalus teavitada oma kliente, koostööpartnereid ja ka töötajaid sellest, kuidas te nende isikuandmetega ümber käite.

 

Samas täidate ka IKÜM-i artiklis 12 sätestatud kohustust teavitada inimesi isikuandmete töötlemisest. Privaatsusteate sisu tuleb IKÜM-i artiklitest 13 kui kogute andmeid otse või artiklist 14, kui kogute andmeid kaudselt, näiteks olete volitatud töötleja. IKÜM sätestab, et isikuandmete töötlemisest tuleb teavitada kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning hõlpsalt kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt. Seda eelkõige konkreetselt lapsele suunatud teabe korral (kui töötlete laste isikuandmeid, näiteks eKool).

 

Privaatsusteate peab esitama kirjalikult, asjakohasel juhul elektrooniliselt, siis kui te isikuandmeid kogute, näiteks ankeedi juures kus küsite isikuandmeid peab olema viide teavitusele kuidas te neid isikuandmeid töötlete.

Mis on isikuandmed? Igasugused andmeid mis otse või KAUDSELT võimaldavad inimese tuvastada. Jah see tähendab, et ka IP aadress kui see on seotud näiteks GPS andmetega ja võimaldab vähemalt teoorias inimese tuvastada.

IKÜM-i järgi peab inimese nõusolek isikuandmete töötlemisele olema vabatahtlik, spetsiifiline, tagasivõetav ning mitte takistama põhiteenuse tarbimist, kui neid tingimusi täita ei saa, siis ei saa kasutada nõusolekut isikuandmete töötlemise õigusliku alusena. Kui ma ei saa pesumasinat osta, sest ma ei ole nõus teie privaatsuspoliitikaga, siis on teil andmekaitsega asjad pisut viltu läinud. Ja mis saab siis kui ma soovin nõusoleku privaatsuspoliitikale tagasi võtta? Tagastan pesumasina?

Kokkuvõttes privaatsusteate avaldamisega täidate te kohustust inimesi teavitada oma isikuandmete töötlemisest ning privaatsusteatele ei pea, ja isegi ei tohi, nõusolekut küsida.

Mis on küpsised?

Minu käest küsitakse tihti, et kas küpsised ongi küpsised, et kas muud nime ei ole? Küpsis (cookie) tuli, nägi ja võitis ning on siiamaani nimetus väikesele tekstifailile, mille veebilehitseja automaatselt kasutatavasse seadmesse salvestab ja mis seejärel on salvestatud arvuti kõvakettal. Küpsiste abil jälgitakse sinu tegevust veebis, kuid nad ei loe sinu arvuti kõvakettal olevat teavet või muude osapoolte küpsiseid.

Küpsised saab olemuselt jagada kolmeks funktsionaalsed, statistilised ja turunduslikud. Statistilised küpsised peavad arvet veebilehe külastajate üle ning turunduslikud küpsised aitavad teha suunatud reklaami.

Lisaks veel esimese osapoole ja kolmanda osapoole küpsised.  Funktsionaalsed küpsised on vajalikud veebilehe toimimiseks. Esimese osapoole küpsiseid kogub veebileht, kus külastaja viibib, kolmanda osapoole küpsised nn. jälitavad interneti kasutajad erinevatel veebilehtedel.

Aga mida küpsised siis teevad? Ettevõtetele kellel on veebis ostu-, tellimis- või taotluste esitamise keskkond, on küpsised vajalikud selleks, et nad saaksid inimesele ostlemise või avalduse esitamise teha lihtsamaks. Näiteks kui oled veebis ostlemas ning järsku meenub, et veel on vaja kolmandat ja neljandat asja, siis küpsised on need mille abil juba ostetud asjad ostukorvi edasi jäävad ning „ei unune“. Lisaks aitavad küpsised ettevõttel oma klienti veebis paremini tundma õppida. Veebilehe külastajate põhjal veebilehe statistikat teha, mis huvitab veebilehe külastajat, mida nad kõige rohkem vaatavad ning pakkuda külastajatele eelisjärjekorras neid huvitavaid teenuseid ja tooteid.

Kuid Google, suurim trükkija teatas sellel aastal, et tulenevalt regulatoorsest survest jääb käesolev aasta viimaseks aastaks kolmanda osapoole küpsistele, miks see oluline on räägime blogi postis – mis saab peale 3a osapoole küpsiste kadumist?

Miks on küpsistele vaja nõusolekut?

Need, kes ei ole tähele pannud erinevatel veebilehtedel näkku hüppavaid küpsiste nõusoleku küsimisi, ei kasuta arvatavasti veebi. Nõusolekut ei küsi keegi, et veebikasutaja elu lõbusamaks teha, vaid nõusoleku küsimise vajadus tuleneb e-privaatsuse ehk küpsiste direktiivist (2002/58/EÜ).

Küpsiste direktiiv on planeeritud algusest peale täiendama isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM) ning algselt oli plaanis e-Privaatsuse direktiiv üldmääruseks muuta ning GDPR-i lex specialisena kasutusele võtta samal ajal kui IKÜM, kuid kuna e-Privaatsuse direktiiv kogu küsiste teemaga tegi elu tuliseks kolmanda osapoole küpsistel, mis siiani on olnud digiturunduse a ja o, siis käis e-Privaatsuse direktiivi muutmise üle äge debatt nelji ja pool aastat. Veebruaris 2021 Euroopa Nõukogu  lõpuks kiitis heaks e-Privaatsuse üldmääruse teksti ning alustas Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi lõpliku teksti kinnitamiseks. 

Kui ka hetkel ei pea funktsionaalsete küpsiste küsimiseks veebilehe kuid analüütiliste ja turunduslike küpsiste kasutamiseks peab, mis teeb kolmanda osapoole küpsiste kasutamise keeruliseks, siis uue üldmääruse järgi on suurem vastutus kolmanda osapoole (need mis vajaksid siis nõusolekut) küpsiste haldamisel veebilehitsejatel, mistõttu Google võttiski vastu otsuse 2021 aasta lõpuks mitte lubada kolmanda osapoole küpsiseid. 

Share this post:
Facebook
Twitter
LinkedIn
WhatsApp

Discover more articles