Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi Kohtu) otsus kohtuasjas C-184/20 otsus selgitas, et ka tuletatud (või järeldatud) eriliigilised andmed on eriliigilised isikuandmed GDPR artikkel 9 mõistes. Kohtuasja algatas Leedu Eetikakomisjon ja see põhineb Leedu seadusandlusel, mille järgi avalikus teenistuses olevad inimesed peavad deklareerima oma avalikud ja erahuvid. Deklaratsioonis peab riigiteenistuja avaldama erahuvide all ka oma partneri nime ja Leedu Eetikakomisjon väitis, et partneri nimi võib paljastada teavet, mida saab tõlgendada GDPR-i artikli 9 järgi kui eriliigilisi isikuandmeid. Siinkohal on kohane märkida, et Leedu keeles näitavad perekonnanimed selgelt inimese sugu, sest sama nime kirjutatakse meeste ja naiste puhul erinevalt. Lisaks näitab perekonnanimi ka naiste perekonnaseisu. Mis tähendab, et partneri nime vaatamine viitaks väga selgelt partneri soole ja võib seeläbi paljastada riigiametniku seksuaalsed eelistused.

Euroopa Kohus otsustas, et partnerite nimede küsimine avaliku ja erasektori huvides paljastab teavet, mis on GDPR-i artiklis 9 määratletud kui eriliigilised isikuandmed. Miks see on oluline otsus, tuleneb sellest, et Kohtu sõnul on andmed, mis võivad avalikustada füüsilise isiku seksuaalset sättumust „võrdlust või mahaarvamist hõlmava intellektuaalse toimingu abil” (tuletatud), tegelikult eriliigilised isikuandmed, mida vastutav töötleja ei tohi töödelda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse GDPR-i artikli 9 erandeid.

Kohtu otsusel on väga laialdased tagajärjed väga paljudes ettevõtete jaoks, aga eriti selliste ettevõtete jaoks, kes inimeste andmete või veebikäitumise puhul inimeste kohta järeldusi teevad. Sama otsus, “intellektuaalse toimingu” abil ehk tuletatud eriliigilised andmed kehtib kõikidele eriliigiliste isikuandmete tüüpidele – ametiühinguline kuuluvus, tervislik seisund jne. Põhimõtteliselt ütles Kohus, et tuletatud tundlikud/eriliigilised andmed on tõepoolest tundlikud/eriliigilised andmed vastavalt GDPR-i artiklile 9. Näiteks e-apteegid, kes klientide veebikäitumise põhjal koostavad kliendi profiile, saavad järeldada andmeid nende tervisliku seisukorra või seksuaalsete eelistuste kohta, või internetipoed, kes profileerivad kliente ja võivad teha järeldusi klientide tervisliku seisundi või seksuaalsete eelistuste kohta – kõik see on tuletatud eriliigiliste isikuandmete töötlemine, mille töötlemine on keelatud. Siinkohal võiks tuua USA poe Target kurikuulsa juhtumi, kus ostlemiskäitumise profileerimise tulemusena said teismelise vanemad tema rasedusest teada enne kui teismeline ise neile öelda jõudis. Selline isikuandmete töötlemine on Kohtu otsuse kohaselt keelatud.

Ülalpool toodud näited on ühed paljudest ning toovad veelkord välja, et ettevõtted peavad teadma mis isikuandmeid nad töötlevad, kas nad profileerivad, mida ja milleks nad profileerivad, ka peavad ettevõtted väga selgelt teadma mis eesmärgil ja mis õigusliku alusega nad nende valduses olevaid isikuandmeid töötlevad.